Saasteained keskkonnas kontrolltöö nr. 2 (0)

Aleksander I
1.       Mis aastatel valitses Aleksander I Venemaad?
1801 - 1825
2.       Mida muutis Aleksander I Venemaal?
Tühistas Paul I  reformid  ning võttis Venemaa pealt tema  Raudse  Eesriide ning 
nüüd võis rahvas Venemaalt sisse ja välja rännata. Pehmendati tsensuuri ja anti 
luba asutada eratrükikodasid. Tühistati ka välismaalt raamatute sisseveo keeld.  
Viis läbi haridusreformi ning läbi aastate asutati Venemaale erinevaid ülikoole, 
hiljem ka gümnaasiume ning rahvakoole. 
3.       Kuidas mõjutas Aleksander I Eestit?
Läbi oma haridusreformi, tänu millele taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Tema 
eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides – 1816. aastal Eestis
Nikolai I
4.       Kuidas valitses Nikolai I Venemaad?
Täpselt nii, nagu dekabristid olid kartnud – nagu hiiglaslikku sõjaväekasarmut. 
Nikolaid huvitas vaid kaks asja – esiteks ja eelkõige see, kuidas Venemaal võim 
võimalikult kindlalt enda kätte haarata ning teiseks see, kuidas Venemaa 
territooriumi laiendada ning maid juurde vallutada. 
5.       Miks teda kritiseeriti?
Sest teda oli  kasvatatud  eelkõige sõjaväelaseks ning ka iseloomult oli ta pigem 
tagurlik, karm ja rumalapoolne, läbinisti militaristlik mees. 
Aleksander II
6.       Miks nimetati Aleksander II „Vabastaja Aleksandriks“?
Sest ta kaotas aastal 1861 Venemaal ära pärisorjuse.
Aleksander III
7.       Mille poolest erines Aleksander III valitsus tema isa, Aleksander II 
valitsusest? Miks see erines?
Kui Aleksander II oli üritanud Venemaad tüürida liberaalsete reformide ning 
suuremate vabaduste poole, siis Aleksander III soovis koondada kogu võimu 
Venemaal täielikult keisri isiku ümber. Teisitimõtlejaid hakati taga kiusama. 
Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi poliitikat. Suruti peale vene keelt, vene 
õigeusku ning marurahvuslikku mõtteviisi. Aleksander III oli veendunud, et tema 
isa surma põhjuseks oli olnud tema liigne leebus. 
Nikolai II
8.       Miks jäi Nikolai II Venemaa  viimaseks  keisriks?
Rahulolematus  keisrivõimuga kasvas I Maailmasõja ajal sedavõrd suures, et 1917 
algas  Veebruarirevolutsioon  – rahvaülestõus, mille käigus  kukutati , vangistati ja 
tapeti   keiser  Nikolai II, ning mille tagajärjel sai Venemaast kommunistlik riik.