Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvaltmandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui värvuseelistuse poolest
2.detsembril 1928.aastal Toompeal avatud sambale oli raiutud ainult saksakeelne tekst ''Den Geffallen das Balten Regiments''. Vabadussõjas langes või suri haavadesse 54 ja haigustesse 16 võitlejat, nende hulgas ka pataljoni ülema abikaasa, midetsiiniõde Anna Weiss. Nõukogude korra ajal mälestusmärk likvideeriti. Selle taasavamine leidis aset 23. oktoobril 1994. aastal. Samba taastamiskulud võtsid enda kanda Hesseni Liidumaa baltisakslased, keda toetasid Eestimaa ja Saartemaa Rüütelkonna esindajad. Algse sambaga võrreldes on erinevus vaid selles, et lisatud on ka eestikeelne tekst. Tallinn. Scoutidele Avati 24.02.1931 esimesed skaudid alustasid oma võitlusteed 3. jaanuaril 1919 aastal Viljandist uue lossi juurest, kust suunduti otse rindele. Skautide hüüdlauseks oli ''Üks kõigi eest kõik ühe eest!''. Vabadussõja-aegne Scoutspolk nimetati 24. jaanuaril 1924. aastal ümber Scoutspataljoniks ning 1. oktoobril 1928
annaabi.ee 
