Urg võib olla puujuurte all või saarma poolt suuremaks tehtud jäneseurg. Esimesed kuus nädalat on pojad väga abitud ja püsivad elus vaid tänu emapiimale. Isasloom aetakse pärast poegade ilmaletulekut minema. Kaheksaüheksa kuu möödudes hakkavad pojad veidikeseks emast eemalduma. Aastavanused saarmapojad on juba võimelised ise hakkama saama. Vanasti kütiti saarmaid nende kasuka pärast ja sellepärast, et saarmaid peeti kahjuriteks. Peeti saarmatele ka koerajahte. Eestis on saarmas ka praegu hinnatud loom. Küttimisest hoolimata pole saarmate arvukus langenud. Üheks saarmate arvukuse vähenemise põhjuseks on ka nende vähene sigimine. Seda mõjutavad kalapüük ja veemotosport. Inimesse võib saarmas kiinduda, eriti just noor, nagu koer oma peremehesse. Põhiandmed: Keha pikkus: 5883 cm Saba pikkus: 2855 cm Turja kõrgus: 30 cm Kaal: 615 kg Suguküpsus: isasloomad 18 kuuselt, emased 2aastaselt
vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes. Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis- ja varjumispaiku ka ulatuslikku eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele, mingile , kärbile, nirgile, põtradele, saarmatele, kärbile, suur-nahkhiirele , tiigilendlasele, võsa-uruhiirele jne. Jões elab 2 kaitsealust kalaliiki: säga ja tõugjas. Seni on kaitsealalt leitud 640 liiki seeni, millest 34 liiki on Euroopas väga haruldased ning 1 teadusele uus liik; 184 liiki samblikke, 461 liiki soontaimi (s.h.49 puud ja põõsast). Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike - künnapuu, madal kask, niidukuremõõk, hulgaliselt erinevaid käpalisi
annaabi.ee 
