Nende arvukuse kontrollimiseks õlitatakse osasid kormoranide mune. Nii ei saa loode piisavalt õhku ning ta sureb varajases staadiumis. 8. Kuidas imetajad vees liiguvad? · Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. · Näiteks saarmas ja kobras. · Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. · Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2Xkmo Mõisted
jahindusorganisatsioonidele jahipidamiseks ja majandamiseks. 1967. aastal loodi Eesti NSV Jahimeeste Selts. Peamisteks jahiobjektideks olid jänes, vee-, soo- ja metsalinnud. Lindudest kütiti rohkem tetri, neppe ja parte, vähesel määral hanesid, erilubade alusel lubati lasta kevadel mängult isametsist. Suurimetajatest kütiti erilubade alusel põtru, metskitsi ja metssigu, harvemini karusid. Jahti peeti ka metsnugistele, mäkradele, saarmastele ja teistele karusloomadele ning kiskjatele huntidele, rebastele ja kährikkoertele. (Mäting 1961) Eesti NSV-s oli lubatud ainult sportlik jahipidamine. Jahisaaduste müümine ja ostmine oli keelatud. (Mäting 1961) 11 2. Jahindus tänapäeval Euroopas Euroopa jahimehed kuuluvad suurimasse ülemaailmsesse kõiki jahimehi ühendavasse organisatsiooni, milleks on CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation
annaabi.ee 
