Selliseid olukordi on kindlasti igas lastega peres ette tulnud, kuna väljendeid erinevate tegevuste tegemiseks on väga palju, siinkohal sooviksingi mõned siia kirja panna. Vahvad kõnekäänud eesti keeles Eri maakondades on säilinud eesti keele murdes rääkimised (setu murrak, võru murrak, saare murrak jne.) Nii võib juhtuda, et nende inimeste kõneldud laused võivad sageli hämmingut ja segadust tekitada. Toon näite sellest, et kui öeldakse ,,Too mulle kartsas", mis tähendab saarlasele murdes ,,Too mulle redel", siis enamus eestlasi teavad, et kartsas istumine on üks karistusmeetodeid. Teine näide piima kohta mis on veidi hapnema läinud: osa maakondades öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske teada saada millest täpselt jutt käib, kuigi kõik räägivad ju oma emakeeles. Eriti raske ja segadust tekitab see laste hulgas, kelle sõnavara pole veel nii hästi arenenud, kuid nad
kallale tükkima. Seda nähes püüdis mees mustast raamatust lahti saada, sest pääle määratud aja lõppu langeb raamatu omanik kuradile saagiks. Juba kaks kord oli mees raamatu ära müünud, aga või sa "kurjast" lahti saad: raamat tuli ikka jälle tagasi. Viimati kaebas ta oma häda nõiale ning see andis talle nõu, raamatu leivataigna sisse pakkida, ahjus äraküpsetada ja leiva nimel ära müüa. Mees tegi seda ja sai leiva just päev enne kontrahti lõppu ühele Saarlasele äramüüa. See võttis leiva kaasa ja läks merele kalu püüdma. Teisel hommikul leiti tühi paat, meest ennast kusagil. Leib, mille sisse raamat oli peidetud, seisis paadi piida pääl ning kalamehe nuga oli otseti paadi põranda sisse löödud. Et ilm täitsa vaikne oli, seepärast ei võinud muud arvata, kui et kurat mehe ära viis. Õnnetuma järeljäejad kaebasivad raamatu müüja pääle konsistooriumisse, millel aga misgit tagajärge polnud. Klaus Homburg
annaabi.ee 
