SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
,, Hundikoer Roi '' Autor: Jorma Kurvinen Kunstnik: Väino Tõnisson Tegelased: Tomi, Roi, Marke, Satu, Saarise vanaema, tornmajade poisid, Tomi ema ja isa, politseinikud. Tomi oli üks poiss ta leidis Roi jõe äärest põõsastest. Tornmajade poisid loopisid koera kividega. Tomi päästsid koera. Koos koeraga tegid nad läbi palju seikluseid. Tomi ja Roi kõndisid tänaval ja äkki tuli Roi selja tagant üks auto ja Tomi hõiskas Roile, et auto tuleb ja Roi hüppas üle heki. Saaritse Paavo varastas Satu. Roi jaTomi päästsid Satu. Roi oli apteekri poja koer. Kuna apteekri poeg
Vahepealne ala pidi jääma parkide alla. Ligilähedaselt samal ajal rajati metsavöönd ümber Pariisi ja määrati Moskva keskuse ümber 2 versta laiune ehitistest vaba tsoon. Mitmed tuntud linnapargid on pärit nendest aegadest, kuigi suur osa omaaegsetest kaitsetsoonidest on aja jooksul erandkorras ikkagi võetud ehitiste alla. Eranditel on olnud kalduvus reegliks saada ka möödunud sajanditel ja seda mitte üksnes linnaehituses. Käesoleva sajandi linnaehituse osas võiks märkida E. Saarise linna orgaanilise detsentraliseerimise ideed, mis oma põhiosas on Suur Helsingi puhul realiseeritud. Sarnased olid ka Le Corbussier linnaplaneerimise printsiibid. Linnakeskkond tekitab rea spetsiifilisi probleeme. Lisaks üldisele saastumisele muutub linna piirides oluliselt veeringlus. Sillutis takistab vee maasse imbumist ja see jõuab sadevee kollektorite kaudu liiga otse jõgedesse. Suured linnad on tavaliselt ehitatud küllalt suurte jõgede kallastele