sanglepa ja kuusega, lõunapool koos kännuvõsu. Metsade majandamine toimub Eestis suures osas tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Noorelt kasvab kiiresti, üle 10-20 a. puudel kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt- Eestis suhteliselt vähelevinud (saarikute kasvukiirus väheneb. Võib saada 150-200 ides kasvatatakse erinevaid puuliike, osatähtsus puistutest riigimetsas 0,2% ja a. vanaks. aniaJuurestik hästi arenenud, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid erametsas 0,5%). Keskmine saarikute külgjuured hästi arenenud ja hargnevad. jne). boniteet Eestis II
Viljad (tiibvili, 2-4 cm pikk) valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Viljakandvus lagedal kasvavatel puudel algab 15-20 a. vanuselt, puistus 30-40 a. Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. Areaali põhjaosas moodustab puistuid koos sanglepa ja kuusega, lõunapool koos tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Eestis suhteliselt vähelevinud (saarikute osatähtsus puistutest riigimetsas 0,2% ja erametsas 0,5%). Keskmine saarikute boniteet Eestis II. Kiirekasvuline, keskmine saarikute aastane juurdekasv 4,0 tm/ha/a. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju, vanemad puud (10-15 a.) on aga valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab valdavalt kahel erineva veereziimiga
annaabi.ee 
