siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on
Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele. Mikroreljeef künklik. Turvas on hästi lagunenud, sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib taanduda mõnekümne sentimeetri sügavusele. Puistutest domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel leidub kuusikuid, harvem saarikuid. Puistute boniteet II-III (IV) boniteediklass. Sookaasikute tagavara on 60 aastaselt 130-150 tm ha-l, kuusikutel kuni 180 tm ha-l ja sanglepikutel kuni 200 tm ha-l. Sookaasikute puit halva kvaliteediga. Tihti esineb tormiheidet. Kuivendamine parandab kase ja kuuse kasvutingimusi, sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt.
annaabi.ee 
