harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis – juulis. Rohkem infot okaste haiguste kohta • http://ph.emu.ee/~ drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_l yhimaaraja.pdf Okste ja võrsete haigused Saaresurm • Esimesed märgid uuest haigusest Eesti saarikutes ja saartel 2003 aastal. Kesk- ja Kagu-Eestisse jõudis haigus alles 2005-2007. • Viljakehad mai-sept leherootsudel • Saaresurma esimene haigustunnus on võrsetest algav koorenekroos. Esmalt hävib võrsete, siis jämedamate okste ja seejärel tüve kambium. Nõnda hukkub puu paari kolme kuni kümmekonna aastaga. • Kui haigus levib, kuivavad kõigepealt võraoksad, seejärel juba puuladvad täielikult. Männi-pigirooste
Kasvab valdavalt kahel erineva veereziimiga kasvukohal: lodus ja paepealsetel muldadel, vastavalt kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: lubjasaar ja luhasaar. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Raievanus 100-130 a, maksimaalne vanus 150-250(300) a. Tänapäeval saare kasvatamisel kogu Euroopas, sh. ka Eestis suureks probleemiks puude hukkumine patogeense seeneliigi Chalara fraxinea e. saaresurm kahjustuste tagajärjel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Puitu kasutatakse peamiselt siseviimistluseks (voodrilauad, liistud, trepid, uksed) ja mööbli valmistamiseks. Laialt kasutatud ka pargipuuna.
annaabi.ee 
