kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega" Turism on eluliselt tähtis majandusharu paljudele riikidele- Prantsusmaa, Egiptus, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai, samuti paljudele saareriikidele nagu Bahama, Fidzi, Maldiivid, Filipiinid ja Seisellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile tulu ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid- transport, majutus,toitlustamine, käsitöö, kultuur, meelelahutus jms. Meelelahutus Meelelahutus on meeleolu muutmisele, tõstmisele või parandamisele suunatud tegevus. Meelelahutuseks võib olla mistahes tegevus (või tegevusetus), mis on vahelduseks,
(praegu on aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 15,5 kraadi). Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2...2,5° võrra. Globaalse kliima soojenemise tulemusena hakkavad senisest kiiremini sulama suured jäämassid (Antarktika, Gröönimaa, mägiliustikud jne) ning tõsta maailmamere taset 30-50 cm aastaks 2050. Aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu. Eriti traagiline oleks meretaseme tõus madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidele. Võimalik kliima soojenemise mõju ökosüsteemidele pole täpselt ette teada, aga kindlasti saab see tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid)
5 kraadi võrra (praegu on aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 15,5 kraadi). Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2...2,5° võrra. Globaalse kliima soojenemise tulemusena hakkavad senisest kiiremini sulama suured jäämassid (Antarktika, Gröönimaa, mägiliustikud jne) ning tõsta maailmamere taset 30-50 cm aastaks 2050. Aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu. Eriti traagiline oleks meretaseme tõus madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidele. Võimalik kliima soojenemise mõju ökosüsteemidele pole täpselt ette teada, aga kindlasti saab see tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori
annaabi.ee 
