Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus EIK ei ole Eesti suhtes menetluse ebamõistlikku pikkust sisulise otsu- sega tuvastanud, vaid on aktsepteerinud olemasolevaid õiguskaitsevahendeid*31, on EIK tsiviilkohtumenet- luse ebamõistliku kestuse ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses vastava tõhusa meetme puudumise kohta teinud ka sisulisi otsuseid. Tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tuvastas EIK asjades Treial vs. Eesti*32 ja Shchiglitsov vs. Eesti.*33 2007. aastal tehtud otsuses Saarekallas OÜ vs. Eesti*34 tuvastas EIK lisaks tsiviilkohtumenetluse ebamõistlikule kestusele ka konventsiooni artikli 13*35 rikkumise, leides, et Eestis puuduvad menetluse pik- kuse asjades riigisisesed õiguskaitsevahendid.*36 2009. aastal tehtud otsuses asjas Missenjov vs. Eesti*37 leidis EIK samuti, et kaebaja õigust tsiviilasja arutamisele mõistliku aja jooksul oli rikutud, ning seejärel kordas, et analoogsetes asjades puuduvad isikul konventsiooni artiklis 13 ette nähtud tõhusad riigisisesed
Üksikute menetlustoimingute puhul saab mõistliku aja pikkust arvestada samade kriteeriumite alusel (asja keerukus, kohtu töökoormus jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12
annaabi.ee 
