kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga
võimelised kõndima, suurenenud liikumisvabaduse tõttu saab võimalikuks ümbruse põhjalikum uurimine. Pooleteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi (nt loevad). Kaheaastased kõnnivad ja jooksevad, käivad trepist üles-alla, võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. Koolieelikuiga - 2.-6.eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine. Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10
mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad. Roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim. Näiteks aitab ta närvihaiguste, eriti just mitmete tõmblemist põhjustavate haiguste korral. Kuid samas kuulub virn paljude teesegude koostisesse, osadega neist
märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul vahelised sidemed ehk van der Waalsi vastasmõju. Nähtuse ilmnemise eelduseks on, et kapillaari või poori kõverusraadius on võrreldav vedelikupinna kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku
annaabi.ee 
