selle ümbruskonna küladest. Tekkidele tikiti rikkalikke ja värvikirevaid mustreid aia- ja põllulilledega. Uhked lilltikandiga tekid saanidel, oli tol ajal kirikusse sõit nagu kohalik moedemonstratsioon. Tekke tikiti veimevakka, kingituseks täisealiseks saamise puhul, pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed
Seal näitusel oli väljas sugupuude uurijate nö elutöid. Suurim sugupuu näitusel võttis enda alla pea terve seina pinna. See oli vana võimas Karude tamm, millel sadu ja sadu lehti ning oksi nimedega. Tammesid oli puudena igas kujunduses ja suuruses. Tundub, et tamm on eestlastele südamelähedane puu, sest kujutab vastupidavust ja jätkusuutlikust. Silma jäi ka uhke vaibakujuline tikitud sugupuu, mis nägi välja oma värvilisuses nagu mulgi muistne saanitekk. Võimsa mulje jättis fotodega illustreeritud sugupuu. Pea kõik selle suguvõsa esindajate fotod olid leitud, puudus mõni üksik pilt. Ilmselt ei suudetud kõiki ülesvõtteid hankida. Arvan, et puuduvad pildid olid inimestest, kes elasid keerulisel ajajärgul, kus kõik maine võis lihtsalt hävida. Igatahes selline fotodega nn andmepank on eriliselt väärtuslik järgnevatele põlvedele. Sealt näeb tulevane Jüri või Mari peale nime ka oma esivanema välimust, riietust, soengut jne
annaabi.ee 
