halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb. 2) Molekuli kujust - kerakujulisemad alkoholide molekulid lahustuvad paremini vees, kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. 3) Hüdroksüülrühmade arvust - mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. 7) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, kasutusalad) ETANOOL - CH3CH2OH, rahvapärane nimetus - piiritus. Saamisviisid: Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel: suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks(glükoosiks).Suhkru kääritamisel saadaksegi etanool. Seda nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
* Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. *Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. * Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. 5) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, etanooli veevabaks muutmine ja denatureerimine, kasutusalad) CH3CH2OH, etanool e. piiritus e. Etüülalkohol Füüsikalised omadused: Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 C ja keemistemperatuur 78 C. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Saamisviisid: 1
annaabi.ee 
