sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks. Traditsioonilise elatusviisi järgi jaotuvad laplased põhjapõdrakasvatamisega tegelevateks tundrulaplasteks (Põhja-Rootsi ja Norra sisemaa), põdrakasvatajaist ja kalastajaist metsalaplasteks (Rootsi, Soome, Venemaa) ja kaluritest merelaplasteks (Põhja-Norra rannik). Parimad ajad külastamiseks on talvel, kui soovitakse näha virmalisi. Varakevadel (juuni algus, vastab meie maile), kui sääsed pole veel ärganud või sügisel
Temaga liituvad joomatõvest vaevatud major, elu kaalule pannes sotsiaaltöötajate eest põgenev saamimoor ja rebasekutsikas Viiesajane, kes sündmustele oma filosoofilise hinnangu annab. Teose tegelaskond: Teose tegelased määravad ära kogu teoses sisu. Keskpunktis on inimeste- vahelised suhted, ihnus, viha, kiindumus ja sõprus. Teose sisu on üles ehitatud loogilisest ja algab kõige varasemast. Tegelased jagunevad kurjategijateks, prostituutideks, põlisteks saamideks ja sõjavelasteks. Tegelaskujude analüüs: Peategelane on varas ja süüdimatu Oiva Jutunen, kes ei hooli enda ohvritest ja kes ei ole nõus koos teiste varastega saadud kulda jagama. Ohvitser Remsi on paadunud joodik ja ei suuda enam oma närust elu sama moodi edasi elada. Ta on karmi hingega ja teeb asjad selgeks pigem rusikate kui sõnadaga. Ta on oma tööst väsinud ja võtab aastase puhkuse. Löömamees Sutinen ja Massimõrvar Siiras,
annaabi.ee 
