tsummides, kannavad ühest materjalist riideid ning söövad sarnast toitu. Ainuke varanduslik näitaja, mis eristab üht inimest teisest, on põdrakarja suurus. See, kas inimene on tuhandepealise karja omanik või kuulub talle üksnesnelikümmend loma, määrab suuresti ära, kuidas temasse suhtutakse. Edukal karjasel on palju sõpru ja koostööpartnereid ning tema tsummi leiab tee suur hulk külalisi. Seetõttu huvitab neenetsi karjuseid sarnaselt saamidega enam loomade omamine kui nist saadav tulu. Mõnel juhul omandab ,,peade" omamise kirg ihnuse kuju. Tundub, et suure karja omamisega kaasaskäiv prestiiz ei lähtu niivõrd usinuse ja raske tööga saavutatud majanduslikust jõukusest, kuivõrd nn õnne olemas olust. Õnn aga tähendab neenetsite jaoks jumalate soosingut. Kuigi inimene saab karj suurendamiseks ja kaitsmiseks ka ise üht-teist ära teha, peab ta eelkõige lootma just heale õnnele
ning loodusressursside haaramine välismaiste kompaniide poolt. Samas on Venemaa majanduse üldine liberaliseerimine hakanud majandusarengule ka soodsamat mõju avaldama. Näiteks on koolasaamidel mitmetele raskustele vaatamata 1985. aastast alates olnud võimalik pidada väikesi eraomanduses olevaid põhjapõdrakarju. Gorbatsovi ajastust alates muutusid järk-järgult võimalikuks kontaktid Skandinaavia saamidega, millel on olnud suur positiivne mõju eelkõige koolasaamide enesehinnangu tõusule, kuid see on ka parandanud saamide positsiooni ühiskonnas. Üha rohkem koolasaame on huvitatud oma saami päritolust, saami keelest ning kultuurist. ELATUSALAD Saamide toimetuleku on aastatuhandete vältel taganud nende kohanemine arktilise ja subarktilise looduse karmide oludega. Oma sõnul elasid saamid ,,looduse varal".
annaabi.ee 
