Ka tänapäeval on selliseid muresid. Kuigi need ei ole nii hullud. Linnas on noorte seas juba kombeks saanud kambad ja jõugud. Muidugi peab olema igas kambas jõugujuht ka. See valitakse tavaliselt ikka karmuse põhjal. Kes on kõige karmim ja ülbem sellest saab ka siis liider. Paljud noored näitavad ennast selle pilgu alt-ülbed, karmid ja ebaõiglased kuigi nad tegelikult ei ole seda. Nad kardavad, et kui neid ei teata piisavalt ülbena siis arvatakase nendest kui nannipunnidest ja saamatutest. See on väga vale ellusuhtumine. Kuigi Hamlet ei olnud vastik inimene ei saanud ta kättemaksu plaane ka unustada. Olla või mitte olla? Paljud inimesed esitavad seda küsimust endale igapäev. Ka noorte seas on levinud juba vaikselt enesetapu mõtted kuigi nad ise vaatavad selliste mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet
See katkemine andis võimaluse uute ahelate tekkimiseks. Nimetatud kolm filosoofi huvitusid maailma tekkimise füüsilistest probleemidest, kuidas ühest või teisest ainest on midagi tekkinud. Kõrvale jäi ühiskond ja inimsuhete valdkond, millega tegelesid sofistid ja Sokrates. Sofistid ja Sokrates järeldasid, et mõisted, mis on inimestele tähtsad nagu hea ja halb on suhtelised mõisted. Mõtet edasi arendades jõuti arusaamale, et ühiskond koosneb tugevatest ja nõrkadest ning saamatutest liikmetest. See mis on tugevatele hea ei pruugi olla hea nõrkadele. Sofistid leidsid, et on õigustatud see, et tugevad peavad nõrkade üle valitsema, sest nii on ka looduses, kus tugevad ja agresiivsed loomad nõrkadest toituvad. Sofistide loogika vastu astus välja sokrates, kes on Kreeka üks kõige kuulsamaid filosoofe, kes võttis kasutusele mõiste voorus. Kuna ka sofistid kasutasid mõistet voorus, süüdistas Sokrates neid selles, et nad ei teadnud tegelikult seda, mis see voorus on
annaabi.ee 
