Iseendale toitumis- ja enesekaitsevahendite leiutamine, isegi ta mõistmine ja tarkus pidi olema inimese enda kätetöö. 5) Seltsimatu seltsivus on teisisõnu antagonism, inimese vastuoluline loomus, inimese kalduvus astuda ühiskondlikesse suhetesse. See kalduvus on aga seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. See vastuoluline loomus põhjustab inimese tegutsema hakkamise, põhjusteks näiteks auahnus, võimuiha või saamaiha. Kant peab seda väga oluliseks, tänades loodust ühtesobimatuse, kadedalt rivaalitseva edevuse ning rahuldamatu omamis- ja valitsemisviha eest. Antagonism on osa inimeste igapäevaelust. Tänu sellele toimub inimeste kultuuriline edenemine, kuna vastasseis teiste inimestega sunnib inimesi end arendama. See vastuolu on jõud, mis paneb inimsoo arengu liikuma. 6) Kant põhjendab, et kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim
arvestamata, on need sõltumatud minevikus toimunust. Seega võimegi öelda, et inimene saab määrata oma arenemise käiku. 5. Seltskondliku seltsivuse all mõtleb Kant käitumist, mille puhul inimene ei vastanda ennast ühiskonnaga, vaid nõustub enamike üldlevinud normide ja tavadega, kuna niiviisi tunneb inimene ,,oma looduslike eelduste väljaarenemist" ja hõlbustab ühiskonna üldist toimimist. Antagonism, kuigi see sisaldab selliseid üldiselt pahakspandavaid omadusi nagu saamaiha, võimuiha ja auahnust, mängib siiski igaühe elus suurt rolli. Need faktorid panevad inimesi üritama olema teistest paremad, targemad ja kavalamad, mis lõppkokkuvõttes viivad kultuuri edenemisele. Kant leiab, et kui inimesed olnuks vagura lamba mentaliteediga, ei oleks olnud neil erilist põhjust enda täiustamisele. 6. Suurim probleem kodanliku ühiskonna kehtestamisel on vabaduse ja sunni sobitamine. Et
annaabi.ee 
