tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar. Krooni kandmise nimel pidi ta aga tundma pidevalt süüd, kannatama Hamleti terrorit ning varjama oma tapatööd. Selle varjamine muutis ta ebakindlaks ning pani ta korda saatma veel
ametikoha. See pidi tasakaalustama Riigikogu ja valitsust tülide korral. Peagi liitusid põllumeestega rahvaerakondlased, kuid sotsialistide vastuseisu tõttu jäi seaduseelnõu väljatöötamine venima. 1931.a kerkis poliitilise areenile uus jõud- Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (vapsid). Nad kogusid kiiresti populaarsust seniste parteide kritiseerimisega, süüdistades "vanu" parteisid korruptsioonis, saamahimus ja oskamatuses. Peagi oli vapsidega liitunud ca 20 000 inimest. Liikumist juhtisid Andres Larka ja Artur Sirk. Vapside survel alustati taas Põhiseaduse muutmisega. Kokku viidi aastail 1932-1934 läbi 3 rahvahääletust põhiseaduse muutmiseks: I - august 1932, hääletati Riigikogu varianti, kukkus läbi II - juuni 1933, hääletati Riigikogu parandatud varianti, kukkus taas läbi Teistkordne läbikukkumine muutis olukorra riigis ärevaks. Vapsid ja sotsialistid hakkasid moodustama
annaabi.ee 
