on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis, hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis, sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne Arendamaks oma hingamiselundkonda, peaks aeroobset tegema umbes 3 tundi nädalas. Säilitamiseks piisab paarist tunnist. Selle ajakoguse võib jagada mitmeks osaks. Iga saalitreeningu puhul tasub teha alguses ja lõpus 1015 minutit aeroobset. Seega ei peaks tegema nädalas rohkem kui ühe jooksutrenni ning vorm püsib samana. Üksiku jooksu pikkus ei tohi venida liiga pikaks. See, mis on liiga pikk, sõltub toitumisest ja muust treeningust. Kui teha aeroobset hommikul või koos saalitreeninguga, ei tohiks selle pikkus olla üle 45 minuti. 30 minutit on heaks rusikareegliks
McCormack 2009, lk. 71). Samad reeglid kehtivad ennetustöös ka puusaliigese ja jalalabade osas ikka alustada õige joondumisega, koormust suurendada järk-järgult, keha arengut jälgides. Esmalt arendada välja toetavad lihasgrupid, mitte alustada maksimaalsel keha võimete piiril harjutuste sooritamist. Lisaks õigetele treeningmeetoditele tuleb ennetustöös esile õige pedagoogika, mis väldib tantsuõppe muutumist stressirohkeks. Saalitreeningu õhkkond peaks olema positiivne, toetav ning individuaalarengut arvestav. Õpilase seisukohalt peaks arendama õpilase enesetunnetust, -teadvust: arendades oma keha tunnetust, tugevdades lihaskonda ja toitudes tervislikult ning piisavalt puhates on tehtud oluline eeltöö, hoidmaks ära halvimat! Howse ja McCormick´i teoses väljendub väidetav tõde, et "vigastuses on alati süüdi vale tehnika" (Howse, McCormick 2009). Kuid on see siiski alati nii? Ka tunnivälised tegurid on suure
annaabi.ee 
