.................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon............................................................................................................ 5 4.1.1 Saalefaili ja saaleseaktsiooni reserveerimine.......................................................... 5 4.1.2 Linuxi eriline omadus saalimise osas...................................................................... 5 5. Visklemine........................................................................................................................... 5 6. Mälu kaitse.......................................................................................................................... 6 7. Segmenteerimine................................................................................................................ 6 8
andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970
on võrdse prioriteediga. Round Robin on tööpõhimõttelt lihtne ja seda on ka kerge kasutusele võtta. 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM) Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Muutmälus toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine Toimub andmevahetus välisseadmetega (igasugu salvestusseadmed, printerid, kuvarid). Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti
kõvaketas). Põhimälu teine nimetus on RAM. Arvuti saab töödelda ainult neid andmeid, mis asuvad põhimälus. Seepärast tuleb iga täitmisele kuuluv programm ja iga fail, mille poole pöördutakse, kopeerida välismälust põhimällu. Põhimälu suurus on väga oluline, sest see määrab ära, kui palju programme saab üheaegselt töötada ja kui palju andmeid saab korraga töödelda. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, siis kasutatakse saalimise nimetuse all tuntud võtet. See tähendab, et kui põhimälu ei ole piisavalt suur kõigi vajalike andmete hoidmiseks, siis kopeeritakse sinna ainult antud hetkel vajaminevad andmed ja pärast töötlemist saadetakse need kohe välismällu tagasi ning kopeeritakse põhimällu uued andmed. Kuna aga pidev saalimine (suhtlemine välismäluga) teeb arvuti töö aeglaseks ja uuemad programmid nõuavad üha enam mälumahtu, siis kasutatakse arvutites ka üha suuremaid põhimälusid
Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad [1]. Ilma põhimäluta arvuti ei tööta, sest arvuti saab töödelda ainult andmeid, mis asuvad põhimälus. Iga käivitatud programm kopeeritakse välismälust põhimällu. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid
annaabi.ee 
