liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik
lihtsust ja soliidsust ning ehituse ökonoomsust. Maja ehitati valmis mõne kuuga ja maksma läks vaid 12 500 rubla. Eraldi märgitakse ära saali ja söögitoa vahelist kergesti teisaldavat lükandseina ning interjööri viimistluses õlivärvis toonitud seinte ja lagede ning tumedamas toonis viimistletud uste, akende ja talade abil saavutatud meeldivat tervikmuljet. Ehitise plaanilahenduses on kesksel kohal hoone kogu hoovipoolset risttelge kahe korruse ulatuses läbiv saalimaht, mida fassaadil markeerib suur dekoratiivse raamistusega kaaraken. Saaliga liitusid esimesel korrusel veel sellest lükandseina abil eraldatav söögituba ja väiksemad seltskondlikud ruumid, puhvet ja väike kaminasaal. Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal