........................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon............................................................................................................ 5 4.1.1 Saalefaili ja saaleseaktsiooni reserveerimine.......................................................... 5 4.1.2 Linuxi eriline omadus saalimise osas...................................................................... 5 5. Visklemine........................................................................................................................... 5 6. Mälu kaitse.......................................................................................................................... 6
Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr jääb muutmälu (RAM) programmi jooksutamisel või opereerimiseks puudu, kasutab operatsioonisüsteem virtuaalmälu. Virtuaalmälu ühendab arvuti RAM-i ajutise ruumiga kõvakettal. Kui RAM hakkab otsa saama, liigutab virtuaalmälu andmeid RAM-ist, mida nimetatakse saalefailiks (paging file). Andmete liigutamine saalefaili vabastab RAM-i, et see saaks oma töö lõpule viia. Mida rohekem RAM-i arvutil on, seda kiiremini programmid jooksevad. Kui RAM-i vähesuse tagajärjel muutub arvuti aeglasemaks võib tunduda, et õige otsus oleks virtuaalmälu suurendada. Kuigi tegelikult loeb arvuti andmeid RAM-i pealt kiiremini kui kõvakettalt – st et RAM-i suurendamine on kasulikum. Virtuaalmälu on seega arvutisse installeeritud füüsilise mälu ehk muutmälu (RAM) ja Sinu
mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) seda on kahte tüüpi asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil; virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud: kõvaketas (hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud
arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) seda on kahte tüüpi asukohaga: vahemälu asub protsessori sees ja emaplaadil; Virtuaalmälu (Virtual Memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud 5: Kõvaketas (ingl. hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste
annaabi.ee 
