Vastust aitab leida nn. marginaalväärtusteoreemi alusel koostatud optimaalsusmudel. 10. Optimaalne toiduobjektide valik, näiteid. Kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja valida suuri ning väärtuslikke) -sest nt. nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Optimaalsusmudel: taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. 12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel.
Mudeli ennustuse kohaselt: kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja eelistada ainult suuri ning väärtuslikke) piltlikult kulub ju nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele enam-vähem ühepalju aega (seega hind sama), kuid suurest pähklist saab toitu oluliselt rohkem (kasu suurem). Kui toitu on vähe, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest kvaliteetse, kuid haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist,
annaabi.ee 
