Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. 45
98. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite elutsükkel elutsükli üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Keskkonnatingimuste halvenedes kogunevad rakud kokku, hakkavad eritama lima (tekib viljakeha) ja muunduvad lima sees müksospoorideks. Bdellovibrio elutsükkel ta tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponenride arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda Klamüüdia elutsükkel klamüüdiad on rakusisesed parasiidid. Elementaarkehad tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks ja jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad
Viljakeha võib olla lihtne näsake nagu Myxococcus'el, aga ka keerulisem, nagu puukujuline viljakeha Stigmatella'l. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. Klamüüdiad
Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosnebki limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel
annaabi.ee 
