Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. )
sügavuseni, mille tulemusel paljanduvad kõik mulla geneetilised horisondid. 1 ha suuruse ala pealt võetakse 40 proovi. Saab vaadata, kuidas mulla omadused muutuvad ruumis või kihti (ülevalt alla). Samuti on võimalik vaadelda muldade muutumist ajas. 2 Mõningad tulemused- karbonaadivaesel lähtekivimil toimub muldade hapestumine, mille tulemusel ei suuda taimed on saagipotensiaali ära rakendada. Mikroelementide sisaldus meie muldades on väga madal, kaaliumi 50% puudus, fosforit 20-30%. Eestis toimub muldade liigne tihenemine. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas on suurenenud jääke on tuvastatud 57% mullaproovidel. 2010. Aastal koguti proove ka põllult, mille mullast leiti 10 (!) erinevat taimekaitsevahendi jääki. Põllumuldade seire ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamine. Ainus kohustuslik maaelu
annaabi.ee 
