tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab? Ühiskonna elatusviis on peamiselt määratlev tegur ühiskonna kultuurilise komplekssuse juures
tarbitavast toidust. Väikefirma omanikku abistaval abikaasal võib olla sõltumatu identiteet, mis põhineb tema igapäevasel tööl. Palgatöötaja perekonnas möödub aasta tavaliselt üsna ühtemoodi, kui pere liikmetel pole eri aastaaegadega seotud harrastusi. Samas väiketalunikel vahelduvad tööd vastavalt aastaaegadele. Talvel remonditakse hooneid, masinaid, hilissuvel ja varasügisel on viljakoristuse ja saagikogumise aeg. Karjääriperekond Karjääriperekonna elu põhineb palga teenimisel, mis omakorda muutub vahendiks eesmärgi saavutamisel – täpselt samuti nagu palgatöötajal. Kuid karjääriperekonna elu on korraldatud funktsionaalsuse põhimõtet järgides, mis jagab nende elu 1) tööeluks ja 2) eraeluks, mis ei pea ajaliselt sugugi teineteisest eraldatud olema. Perekonna leivateenija ei müü oma aega, vaid teadmisi ja oskusi. Ta on tööle võetud sel-