Kokkuvõte Oletan, et geneetiliselt muundatud toiduained on inimese tarvisele kahjulikumad kui toiduained, mida pole muundatud. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal- majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi. Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus,
isegi saagikus ei ole suurem kui tavataimedel."Enamus tänaseks päevaks kommertskasutusse jõudnud GM taimi on mõeldud liha- ja piimaloomade söödaks kasutamiseks rikastes tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist aitavad GMO-d kaasa väikepõllumeeste hävitamisele ning ei leevenda sellega kaugeltki vaesust. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Kuid USA-s suhtutakse geenmuudamisse leebemalt kui Euroopas ja nõnda ei jää Euroopa Liidul üle muud kui siiski geenmuundatud taimi ühe või teise suurema või väiksema piirangu- ga kasvatada lasta. Sest hirm jääda tehnoloogiliselt USA-st maha on suur. Teadusega on juba kord nii, et mis võimalik, tehakse ära varem või hiljem. Kuid teadussaavutuste rakendamine ei ole enam teadlaste kätes
tavaline toit. Aasta 2002 andmete põhjal, oli Ameerikas kolm föderaalset agentuuri, mis reguleerisid geneetiliselt muundatud taimedest tehtud toitu. (Acherman 2002.) GMO-de reklaamidest jääb sageli mulje, et tegemist on unikaalsete imetaimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja palju maitsvamad ning sellega põhjendatakse ka nende vajalikkust inimkonnale, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumeeste kulutusi. (Acherman 2002.) Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust märkimisväärselt suurenenud ning sellele on palju kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka Euroopa Liidu seadusandluses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE
annaabi.ee 
