Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuuduse tagajärjel olid sageli taluperede nooremad pojad sunnitud otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid omal kulul laevu ja mehitasid neid seiklus-ja saagihimuliste meestega. Nii kujunesidki viikingite salgad.IX saj alates hakkis nad regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. Gröönimaa vallutati Norrast põgenenud Erik Punase juhtimisel, seal sobis lõunarannik karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala
kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad. · usund ja kultuur Skandinaavlased austasid lodousjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid ,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asutatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal olid näiteks hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid- Viimased kogusid lahinguväljadel langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Maailma pilti nägid
annaabi.ee 
