Bilansiline meetod põhineb J.v.Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale; Soovituslik meetod; Funktsionaalne meetod kõige täpsem, taime arvestav meetod. Kasvukõvera loogika. Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks
Väetiste efektiivsus Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisannuse suurendamisel saagi juurdekasv väheneb pidevalt ja hakkab mingi koguse juures isegi langema. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori (näit. väetiskogus) vahel nimetatakse saagifunktsiooniks e. saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon, mille üldkuju on järgmine: Y=a0+a1x-a2x2 kus Y on saak x on väetiskogus, kg/ha a0 on saak väetamata alalt (fooni saak) a1 ja a2 saagifunktsiooni kordajad Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: 1. Kogu enamsaak - a1x-a2x2. Ühik kg/ha; t/ha.
annaabi.ee 
