Balti landerswer Balti-Saksa vabatahtlikud väeosad Lätis. Rauddeviis - Rüdiger von Der Goltz Balti-Saksa vabatahtlike väejuht. Lühikese sõja pealetung oli võnnu lähedel Eestlaste eelis saksalaste ees oli võimalus kätte maksata. 20-23. juunini 1919. a. - Eesti väed saavutavad võidu (jaanipäeva võidutuli) Narva kaitselahing (nov-dets. 1919.a) Küsimused ja mõisted Keskvõim - tööliste, talupoegade ja soldatite saadikutenõukogu Aleksander Kesküla - Saksa salaluure vahendaja, sokutas Lenini Venemaale Jaan Poska - Tallinna linnapea ja kubermangu kommisaar ning hiljem Tartu rahu sõlmija Petrogradi meeleavaldus - Meeleavaldus mis lõppes Eestile autonoomia andmisega Viktor Kingsepp - Enamlaste juht Eestis Eesti päästekomitee - Komitee mis loodi Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks 24.02.1918 - Eesti iseseisvus Balti hertsogiriik - Sakslaste plaan ühendada Riia, Liivimaa ja Eesti Saksamaaga
1941-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürissepp 1961-1984 Valter Klausson 1984-1988 Bruno Salu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares Barbarus 1946-1950 Eduard Päll ehk Hugo Angervaks (kirjaniku pseudonüüm) 1950-1958 August Jakobson 49 1958-1961 Juhan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürissepp 1970-1978 Artur Vader 1978-.... Arnold Rüütel Vallavalitsuste asemele loodi 1950, kui vallad kaotati, Töörahva Saadikutenõukogu Täitevkomitee ehk TRSNTK. 1947 - Talunike seas hakati käsu korras kolhoose moodustama, kuid esimese aastaga tehti vaid viis tükki. Esimene kolhoos loodi saaremaal. 1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe. 25.05.1949 - Märtsi küüditamine. Eestist viidi siberisse 20'000 inimest. See oli nõukogude valitsusesle hea vahend kollektiviseerimise läbiviimiseks
annaabi.ee 
