võrdelise esindatuse põhimõttest ning tuginedes fraktsioonide taotlustele. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemise alalises komisjonis otsustab juhatus, lähtudes liikme soovist ja töö korraldamise otstarbekusest. 108. Riigikogu liikme immuniteet. 2. Põhiseaduse § 76 sätestab: "Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul." Saadikupuutumatust (immuniteeti) reguleerib Kriminaalmenetluse seadustik. See seadustik sätestab Riigikogu liikmetele järgmised põhitagatised: 1) Riigikogu liikme immuniteet laieneb nii tegudele, mis pandi toime enne Riigikokku valimist, kui ka tegudele, mis pandi toime Riigikogu liikmeks oleku ajal 2) kriminaalvastutusele võtmise asemel kõneleb Kriminaalmenetluse seadustik süüdistusakti koostamisest. Seadustiku järgi saab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ainult
Valijate tahte järgimine peaks olema rohkem poliitilise vastutuse küsimus, mitte aga kohustuslik. Vaba mandaadi korral ei saa valijad deputaadile kohustuslikke juhiseid anda. Deputaat on seotud ainult enda südametunnistuse, konstitutsiooni ja parteidistsipliiniga. Prantsuse konstitutsioon kehtestab, et igasugune imperatiivne mandaat on kehtetu. Eestis vt. PS § 62. Immuniteedi all mõistetakse saadikupuutumatust, et vältida täitevvõimu poolt valedel ettekäänetel algatatud kriminaalmenetlust ja sel viisil üksiku deputaadi ja terve parlamendi tegevuse mõjutamist. Näiteks Saksamaal saab kuriteo eest Bundestagi liiget võtta vastutusele või arreteerida ainult Bundestagi loal, v.a kinnipidamine teo toimepanemisel või järgneva päeva jooksul. Tav. kestab immuniteet kogu volituste aja parlamendis, mõnikord ka veidi kauem. Erandiks on USA, kus immuniteedi ajaline piir on kitsam
annaabi.ee 
