kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur. Eesti Rahvusliku Liikumise juht, europarlamendi saadikukandidaat Martin Helme leiab, "Me ei ole seadnud riigikaitse kulude piiriks kahte protsenti SKP-st mitte sellepärast, et NATO nõuab, vaid selle pärast, et see on miinimum, millega on võimalik toimivat ja usutavat riigikaitset arendada." Riigikaitse on avalik kaup. Riigikaitse ei saa valida, keda kaitsta ja keda mitte. Iga uue kodaniku kaitsmine ei suurenda kulusid, sest kaitsestruktuur on loodud kogu rahva kaitseks. Näiteks sündmused Georgias tõestasid veel kord, et me elame maailmas, mis ei ole
Esines ettekandega Arno Köörna, kes andis objektiivse ülevaate sisepoliitika olukorrast Eestis. Majanduslik olukord oli Eesti Vabariigis stabiilne. Arno Köörnale esitati palju küsimusi. Ettekandele järgnes elav arutelu. Kolmetesitkümnes istungjärk jätkub... Olulisema küsimusena oli päevakorras Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse eelnõu arutamine ja vastuvõtmine. Erilise vaidluse tekistas I. Toome ettepanek kehtesdada nõue, et saadikukandidaat peab elama või töötama omas valimisringkonnas. Jaak Allik märkis, et NSV Liidu Ülemnõukogu 48 saadikust on 39 Tallinnast. Igor Gräzin oli aga seisukohal, et saadiku elukoht ei ole oluline. Samal seisukohal oli ka Enn Põldroos. Taluseaduses enam erilisi parandusi ei tehtud. Alustati linnapeade ja maavanemate kinnitamist, sellega probleeme ei tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu
Eesti loobus Riigikogu liikmete keeletsensusest valimisseaduses 2001. aastal tehtud muudatusega. Deputaadi keeleoskuse tagamiseks on teised mehhanismid. Tavaliselt on riigikeelt oskamata lihtsalt võimatu saada valitud. Ka on riigikeele oskus küllalt sageli vähemalt praktikas naturalisatsiooni tingimuseks. 6) hariduse ja kirjaoskuse nõudega on seostatud passiivset valimisõigust. Tänapäeval on seda tehtud ainult Aafrikas. Brasiilias nõutakse et, saadikukandidaat oskaks riigikeeles lugeda ja kirjutada 7) soolist tsensust on rakendatud nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse puhul. Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt
annaabi.ee 
