Rahapada Konstaabel Hunt tuli jahilt ja juhuslikult möödus Ado hütist. Vaatas aknast sisse ja nägi, kuidas Ado 50-margalisele ühte nulli juurde joonistab. Konstaabel käsib end sisse lasta, et saaks valerahategija Naissaarele saata. Ado ei ava ust. Konstaabel näeb vankrit lähenemas. See on vana sõjakraami täis kuhjatud. Vanker läheb ümber, mees, kes hobust talutas tõuseb peale suitsupilve kadumist nurmelt püsti, kuid konstaabel jääbki kadunuks. Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm
kandideerida, seega kuulutati 149 protsessil TÜV riigivastaseks relvastatud organisatsiooniks ja selle tegevus lõpetati. TÜV esindajate mandaadid jäid algul küll alles, kuid peale mässu need tühistati. Kuigi 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu järgi ei pidanud Nõukogude Liidul iseseisva Eesti vastu enam nõudlusi olema, ei oldud siiski maailmarevolutsiooni põhimõttest taganetud ja vastupidiselt Nõukogude valitsusele plaanis Komintern Eestis kommunistlikku riigipööret. Nii ei saadetudki Tartu rahu kohaselt laiali Nõukogude valitsuse ja Kominterni eesti osakondi, hoopis vastupidi, need muudeti põrandaalusteks, et neid hakata kasutama noore riigi õõnestuseks. Juba Vabadussõja ajal oli Eestisse saadetud fanaatiline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kelle ,,õõnestustööd" Nõukogude Venemaa heldelt rahastas. Kingisseppa tunnistuse alusel maksti talle kuus 300 000-500 000 Eesti marka ja noorproletaarlastele kaks korda vähem
annaabi.ee 
