Esialgu ei pea see dokumenteeritud olema. Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha või kui õpilased on otsustanud, et nad tahaksid koju minna, siis õpetaja võiks olla sellega nõus, aga samas siis ei tuleks koolis õppimisest midagi välja, sest arvatavasti keegi ei käikski siis koolis. Televiisoril on demokraatiaga palju tegemist. Alustades sellest, et kas telekas tööle panna või mitte ja nii uudiste saadeteni välja. Uudistes on suhteliselt palju kasutatud demokraatiat. Poliitikas on see vajalik, sest on otsuseid, mille valib rahvas ja nii see jõuab lõpuks poliitikuteni välja. Seda on vaja, sest kui riik võtab mingi lolli otsuse vastu ning rahvas ei ole sellega nõus, siis on rahvas jälle plakatitega väljas ja lõhuvad Tallinna linna. Kodus on demokraatiaga ka palju pistmist. Alustades perekonnast ja lõpetades sõpradest
Ungarist. Rändas 1864. aastal USA-sse. Tema ajalehed sarnanesid sisult paljude nüüdis ajalehtedega. Suur on tema osa kollase ajakirjanduse sünnis. Ta pärandas ½ miljonit dollarit omanimelise auhinna fondi. Elektrooniline ajakirjandus Regulaarsete raadiosaadeteni hakkasid lääne riigid jõudma 1920. aastate esimesel poolel. Eestis 1926. Televisiooni eelkäijaks loetakse dokumentaal filmi. Regulaarsete televisiooni saadeteni jõuti 1930. aastate lõpul. II maailma sõda katkestas selle arengu. Pärast sõda algas televisiooni tõusuaeg. ETV asutati 1955. Baltic News Service (BNS), Eesti Teadete Agentuur (ETA). Riigi põhitunnused. Eesti riiklus Riigi põhitunnused on: 1. Maa-ala ehk territoorium. 2. Rahvas ehk elanikond. 3. Suverääne (iseseisev) riigivõim. Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu
annaabi.ee 
