Dublini, Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada. Iirimaa on ka suur põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Üleüldse on toidu ja joogi valmistamine Iirimaa kõige olulisem tööstusala, selle käive läheneb 24 miljonile eurole. Iirimaa peamine majanduslik ressursid on suured viljakad karjamaad saare kesk-ja lõunaosas. Kõige rohkem saadetatakse välja veiseliha- ja piimatooteid, eriti Suurbritanniasse. Iirimaal jääb puudu aga metsast ja puidust, tegemist on Euroopa Liidu kõige metsavaesema riigiga, seega veetakse sisse enamasti puitu. Iirimaa rannikujoon on kalarohke, eriti tursa poolest, ning on seepärast minevikus kannatanud ülepüügi all ja alates 1995.aastast on kalatööstus keskendunud rohkem vesiviljelusele. Iirimaa ekspordib EL-i palju tsinki ja seal kaevandatakse ka palju piid ja alumiiniumoksiidi
tarvis ka elavjõudu juurde saada. 1916 aastal hakati siia saatma ka mobiliseerituid teistes vene väeosades olnud lätlasi . 16 aasta lõpuks formuleeriti ümber küti polkuks, ja tagavara polk. Ühel hetkel oli u 40 tuhat mees, 8 tuhta oli vabatahtlikud ülejäänud olid mobiliseeritud, riia tööstustöölised jne. Hakati rääkima järjest enam et vene väe juhatuse eesmärgiks oleks lätlaste maha tapmine, saadetatakse ohtlikusse ja , saadetakse teadlikult ja tahtlikult surma, tekitas viha vene sõjaväe võimude poliitilise juhtkonna vastu . Alates 16 aastast selge politiseerumine, vasakpoolsed ideed., lähte koht kus kujunesid välja punased läti kütid. Samal ajala koondati kaheks läti diviisiks. I läti küti diviisi ülemaks oli kindral Misinš. Neid diviise tahtsi vene vägi ära kasutada Jõululahingutes.