Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega
armastatud jahikoeri. Teenija poeg vigastas kogemata üht koera ja kindral vihastas niivõrd, et ta käskis poisil riided seljast võtta ja joosta koerad kiskusid poisi ema silme all tükkideks. Ivan räägib sellest munk Aljosale, kes on jumalakartlik, kuid ometi oleks soovinud kindrali maha lasta. See tõestab, et Ivanil oli õigus. Ivan läheb hulluks peatükis ,,Kurat. Ivan Fjodorovitsi kosmaar". Ivan kohtub reaalse kuradiga Kurat on täiesti tavaline kurat, Saadanasigidik. Ta näeb välja nagu tavaline inimene, aga tal on saba nagu Taani koeral. See on Ivani teisik. Kurat oma käitumises on labane ja meenutab väikekodanlast. Ta ei taha kurja teha, ta tahab olla seitsmepuudase kaupmehenaise kujus. See naine on väga labane. Ta tahab lihtsalt olla. Teine liin on Dimitri liin. D vaidles vastu kaasaegsetele kohtuteooriatele. D oli kohtureformi suhtes väga kriitiline. Kurjategijate tegusid seostati keskkonnamõjudega. Vendades