Ja Eesti Kirjanduse Selts, kes poja surma mõistnud, valis isa auliikmeks! Tempora mutantur, et nos mutamur in illis. E.V. See järellugu inspireeris Vildet kirjutama uut näidendit, seekord komöödiat. 1913. aastal ilmus kolmevaatuslik karakterkomöödia ,,Pisuhänd". Selles näidendis on vaatluse alla võetud äriringkondade suhted kultuuriga. Komöödia kompositsioon on laitmatu, dialoog tihe ja vaimukas. Esilavastus ,,Estonias" Paul Pinna ja Theodor Altermanniga peaosades saabutas hiilgava menu. Seda lavastatakse aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees" Romaan ,,Mäeküla piimamees" on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues, iroonilises võtmes. Alates 1921. aastast ravis Vilde oma halvenevat tervist välismaa kuurortides, kirjutas mõned meisterlikud novellid. Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923-
Nüüd tulid uued sõiduvahendid, mis liikusid aurujõul. Tekkisid raudteed, aurikud, jräjest enam ka kanalite ehitamine. Auruveduri leiutaja George Stephenson(Inglismaa), kes polnud ise eriti suure haridusega, vaid pigem katsetus-eksitusmeetodil saavutas selle. Ta oli pärit kivisöekaevanduse lähedalt ja näinud probleemi, kui rask eon kivisütt hobustega kivisütt vedada. 1814a kontsrueeris esimese reaalselt töötava auruvedrui, mille nimetas Blücheriks(keisri kindral, kes saabutas Napoleoni üle võidu). ,,Blücher" oli vedur, mis suutis 30 tonni kviisütt vedada mäest üles. Stephenson arendas edasi ja uus mudel oli ,,Rocket". 1830ndatest aastates esimene raudteeliin Liverpooli ja Manchesteri vahel, mis oli 45 km pikk. See tähendas tõelist revolutsiooni. Kiiresti nähti selle kasulikkust ja raudtee ehitus läkski lahti ja 1840.a oli 1500 miili raudteed ja 1870ndateks 13,500 miili. Tänu raudteele said reisijad kiiremini ja suuremas koguses liikuda. Teine asi oli
annaabi.ee 
