Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakondsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507
rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvusvaheliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale rulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakonsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn. Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lääne- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV
annaabi.ee 
