:,: Öösel keegi mind ei sega, kõik on vait ja vagune. :,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. :,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull' sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,: Tüdruk, armastan päikest ja tuuli Albert Uustulnd / Albert Uustulnd Öö saabund sadama üle, laiutab lahtede suus. Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu. Tean, et mu tüdruk sa magad, tean, et sind suigutab tuul. Sinust mu akende taga jutustab kullane kuu. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüdruk, sinust ma unistan vaid. :,: Oi neid kirsina punavaid huuli! Tüdruk, ütle mul, kust sa need said? :,: Kauguste kutset kui kuulen, see mind nii rahutuks teeb. Selles on meri ja tuuled, selles on sinavad veed. Sinul ja tormil ja taeval, midagi ühist on teil.
ja Guildenstern. Ja palun väga teid et poega külastaks te sedamaid. GUILDENSTERN: (vaikselt) Rosencrantz! ROSENCRANTZ: Ah? GUILDENSTERN: Guildenstern! ROSENCRANTZ: Ah? Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. Tuleb Polonius. POLONIUS: Mu kuningas, me saadik Norramaalt on rõõmsas tujus saabund tagasi. KUNINGAS: Sa ikka isaks olnd häil uudiseil. POLONIUS: Eks ole! Kinnitan, mu käskija et nii mu hing kui kohus pühendet on Jumalal ja lahkel kuningal. Ja tundub mul - vi nupp mul kavalust ei võta enam kinni iga naks nii nagu varemalt - et käes mul on see pärispõhjus, miks on Hamlet hull
annaabi.ee 
