2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas Punaarmee saabumineneile inimestele, kelle elukoht jäi rajavate baaside maa-alale. Valitsuse korraldusel olid nad sunnitud oma kodud kiirkorras maha jätma. (Haapsalu lähistel). Baaside ajastu sisepoliitika. 7. oktoobril sai teatavaks Saksa juhtkonna otsus kutsuda Baltimaadelt, NSVL ja Itaaliast kodumaale kõik rahvuskaaslased ning juba kümmekond päeva hiljem asus Tallinnast teele esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine). Seitme kuuga lahkus Eestist umber 14 000 inimest
2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas Punaarmee saabumineneile inimestele, kelle elukoht jäi rajavate baaside maa-alale. Valitsuse korraldusel olid nad sunnitud oma kodud kiirkorras maha jätma. (Haapsalu lähistel). Baaside ajastu sisepoliitika. 7. oktoobril sai teatavaks Saksa juhtkonna otsus kutsuda Baltimaadelt, NSVL ja Itaaliast kodumaale kõik rahvuskaaslased ning juba kümmekond päeva hiljem asus Tallinnast teele esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine). Seitme kuuga lahkus Eestist umbes 14 000 inimest