Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele. SOOTIHANE Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väliselt sugupooled teineteisest ei erine. Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane
Aga ühist tausta omavate inimestega on üldiselt mugavam asju ajada. Enamasti on eeldatud, et esimese (ja ehk ka teise) generatsiooni immigrantidega tekib vältimatult komplikatsioone. On loodetud, et järgmiste põlvkondade juures need probleemid kaovad. Viimastel aastatel on Euroopa demokraatiad pidanud aga silmitsi seisma šokeeriva tõsiasjaga. On selgunud, et suhted ei kujune kõige raskemaks mitte riiki saabujatega. Esimene põlvkond immigrante püüab lihtsalt kohaneda. Nad on suhteliselt vaiksed ja leplikud, tänulikud 88 elamisloa ning päritolumaaga võrreldes oluliselt kõrgema elatustaseme eest. Rasked probleemid tekivad hoopis sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonnaga – nendega, kes on uuel kodumaal sündinud, üles kasvanud ja koolitatud. Need teise ja kolmanda põlvkonna migrandid nõuavad valju häälega euroopalikke hüvesid ning
annaabi.ee 
