omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha. Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. Nüüdseks
Venelaste arv kasvas ja hakkas levima kartus, et varsti ei saa eestlased enam asju omas keeles ajada. Järgnevate sündmuste areng Eestis: · Fosforiidisõda 1987-1988 (üliõpilaste protestid jms). Põhjuseks oht, et rajatakse fosforiiditehas loodusreostus, massiline tööjõud Venemaalt. Kollane värvus oli fosforiidivastaste värv, plakatid olid nt kollased. · Rahvusliku meelsuse tõus · Teema on aktuaalne nii teles kui ka teatris (nt Saaberi ,,Koduvõõrad" Rakvere teatris). Rakvere oli fosforiiditehase keskmes. Teatri esmased reageeringud muutustele ühiskonnas: · Suurem sõnavabadus võimaldab tuua lavale teemasid, mis seni on olnud tabudeks (nt küüditamine, nõukogude poliitikat ja ühiskonnakorraldust kritiseerivad teemad, sh nn tööstusteema) · Saluri ,,Minek" (Mikiver Draamateater, Pedajas Endla), Kruusvalli ,,Pilvede värvid"
annaabi.ee 
