pisikesi nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kirikuid ja muid sedalaadseid ehitisi. Uus tõus arhitketuuris algas alles 17.dal sajandil. Mungad õpetasid kunsti,teadust jms. Lalibela linn (http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq=) Etioopia kirjandus Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood.
16. sajandi II poolel ja 17. sajandi I poolel külastas Etioopiat mitu katoliiklikku missiooni Portugalist, Prantsusmaalt, Hispaaniast eesmärgiga allutada Etioopia paavsti ülemvõimule. Kohaliku kiriku vastuseis viis selleni ,et 1630. aastal saadeti katoliiklased Etioopiast välja mistõttu jäi riik järgneva kahe sajandi jooksul eurooplastele suletuks. Kirjandus Etioopia vanimad kirjamälestised on raidkirjad, mis pärinevad 6.-5. sajandist eKr ja on saabakeelsed, seejärel kreekakeelsed. Alles maa ristiusustamise ajal 4. sajandil pKr ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel, mis säilis mitmeid sajandeid ning on tänapäevalgi kasutusel. 13. sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss peamised kirjandusliigid olid kroonika ning pühakute elulood. 14. sajandi algul kirjutatud ,,Keisrite üllus" jutustab Etioopia tekkest ning tema valitsejate kuulsurikastest tegudest. Järgnevatel sajanditel ilmus veel mitu kroonikat, kuid alles 16
annaabi.ee 
