üksiksaadikul. · Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele) · Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama parlamendiliikmetele enmne teise lugemise algust. 3. Teine lugemine: · Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele
päris olevat, et võta või tõsiselt. Samas kui keegi midagi usub, siis korralduvad asjad tihti nii, et vastavalt ka toimub. Ehk on see võrreldav platseebo-efektiga. Raamatuis ilmnes pidevalt, et ainuvõim kipub inimesi rikkuma (Messalina, Caligula, Livia ja Tiberiuse näited). Selle positiivseks küljeks on aga asjade korraldamise lihtsus ei ole vaja pikalt nõu pidada ja hääletada, enne kui võimuorgan midagi korda saaata võib. Monarhia puhul sõltub siiski riigi heaolu monarhi tarkusest ja loomusest. Vabariigiga on aga vastupidi üksmeelele on keeruline jõuda, kompromisside tegemine on samuti aeganõudev. See-eest on valisevaks klassiks tõusnud need, kel on selleks kutsumus ning konkurentsi tulemusel on nad arukad ning osavad. Leian, et vabariiklus on siiski monarhiast parem rahvas ei sõltu ühest inimesest, vaid paljudest. Kui nende hulgas on üks
annaabi.ee 
