· Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril (lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga. · Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt. 5 3
S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega, v.a. väärisgaasid, I2, N2, Pt, Au süttib O2-s (280ºC) → SO2, SO3 (vähesel määral) õhus (360oC) oksiidid: püsivad vaid SO2 ja SO3 (tuntud ka S2O (g), S8O (kr.), SO4 (v), S2O7 (v) jmt) halogeenidega → väävli halogeniidid (gaasid või terava lõhnaga vedelikud) neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2, tuntud ka S2Br2 ja mitmed segahalogeniidid Toatemperatuuril reageerib väävel leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega (elektropositiivsematega kui S) → sulfiidid vesinikuga → H2S (lihtainete otsesel ühinemisel) tuntud ka sulfaanid H2Sn (n ≥ 2) - ei moodustu otseselt kollased õlikad rasked vedelikud neist püsivaim H2S2 ind. ühenditena eraldatud sulfaanid n = 1 … 8