Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"vesuuv" - 123 õppematerjali

vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda.
Vesuuv

Kasutaja: Vesuuv

Faile: 0
3
docx

Euroopa

Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks k...

Ühiskond - Kutsekool
3 allalaadimist
1
docx

Kilpvulkaan ja kihtvulkaan

See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokku...

Demograafia - Põhikool
36 allalaadimist
14
doc

Itaalia referaat

Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologn...

Geograafia - Kutsekool
16 allalaadimist
9
doc

Referaat Itaalia

3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus...

Geograafia -
8 allalaadimist
10
doc

Itaalia referaat geograafia

Koigi Kool ITAALIA Referaat Õpilane: Kert Piirimäe Juhendaja: Anne-Mai Jüriso Koigi 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus............................................................................................................. 3 2. Lühiandmed............................................................................................................4 3. Itaaliast ültse...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist
7
docx

Litosfäär Geograafia

1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laa...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
2
rtf

Vulkanism

Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist
15
docx

Itaalia. Benito Mussolini. Fašism

Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing ­ Caporetto (1917) ­ sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Jul...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
2
doc

Litosfäär - Geograafia KT

Maakoor ­ Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor ­ 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ­ ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö ­ kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär ­ Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud la...

Geograafia - Keskkool
109 allalaadimist
7
pptx

Itaalia

Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaa...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
20
docx

Itaalia referaat.

Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 ...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
8
pptx

ITAALIA

ITAALIA Mairis ASUKOHT Click to edit Master text styles Itaalia, ametliku nimega Itaalia Second level Third level Vabariik on riik Euraasia Fourth level mandril Euroopa maailmajaos. Fifth level Asub 800km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma RAHVASTIK Rahvaarv: 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus: 202 in/km² Riigikeel: Itaalia 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaalias on rahvastiku tihedus kõige suurem suurlinnade ja ranniku lähedal, väikseim mäestike ligiduses. MAJANDUS...

Geograafia - Põhikool
4 allalaadimist
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

sept-13 Arheoloogia mõiste archaios ­ vana, muistne logos ­ sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite...

<b>Ajalugu -
11 allalaadimist
38
ppt

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna ­Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja ­ Ameerika läänerannikul...

Geograafia -
14 allalaadimist
2
doc

Geograafilised küsimused ja vastused

Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev...

Geograafia -
28 allalaadimist
4
odt

Itaalia vaatamisväärsused

Verona ­ Veronas loodaksin ma näha Giardino Giustit mis on 1580 aastal rajatud ning on kaunis Itaalia renessanssaed. Veneetsia ­ Veneetsias tahaksin ma külastada Doodzide paleed. Doodzide palee on gooti stiilis palee Veneetsias. Ravenna ­ Ravennas tahaksin ma külastada San Vitalet mis on linna tähelepanuväärseim ehitis. Firenze ­ Firenzeses tahaksin ma külastada Palazzo Vecchiot mis on massiivne romaani stiilis sakmelise parapetiga kindluspalee. Parapett-Parapett on katust,silda,kaldapealset vms piirav madal säin. Pisa ­ Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma ­ Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Napoli ­ Napolis loo...

Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
18
pptx

Itaalia

Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv ) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma kanalite poolest Loodusvöönd • Vahemereline kliima, Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima •...

Geograafia -
6 allalaadimist
18
docx

Kokana välismaale tööle, Itaalia-Rooma

Kuulsaimaks Rooma peatänavaks on Via Del Corso. Rooma poed on tavaliselt avatud 09:00-13:00 ja 15:30-19:30 ning turud esmaspäevast laupäevani 7:00-13:00. Mõned kuulsamad Rooma turud on näiteks Campo De Fiorit ning Porta Porteset. Rooma korterite üürihindu võib võrrelda Eesti suuremate linnade kallimate korteritega. Üürides näiteks 3-toalise möbleeritud korteri, tuleb maksta 700-800 € kuus. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart 4 kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond ka...

Geograafia - Keskkool
4 allalaadimist
38
pptx

Casa del Menandro

Casa del Menandro Koostas: Laura Lindt Menandro maja • Maja ehitus kestis u. 3 saj. eKr. – 1 saj p.Kr. • Asub Lõuna-Itaalias, Iidses Pompeii linnas. • Nimi pandi Kreeka näitekirjaniku Menandro järgi, kelle pilt oli maalitud siseõue seinale. • Maja kuulus Quintus Poppeaeus’ile. • 79 a pKr. tappis Vesuuvi vulkaan kõik Pompeii elanikud. • 1926 – 1932 toimusid maja väljakaevamised Põhiplaan Peasissekäik Aatrium Sisehoov Pesuruumi põrand Cassandra ja Menandro Kodune altar jumalatele Välissein TÄNAN! ...

Kujundusstiilid -
1 allalaadimist
2
doc

Geograafia - Euroopa

skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv , Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po-Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub ark...

Euroopa - Keskkool
9 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun