Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...
kuidas leitakse maavärina epitsenter, epitsenter on on punkt otse fokuse kohal maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika), nihkumisp(), ja kuuma täpi piirkond(Hawai)) vulkaanidega kaasnevad nähtused.(tuhapilv, tardkivimid, mudavoolud, maanihked, gaasid) 11. Nõlvaprotsessid- nim. kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlva raskujõu mõjul
Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid. Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.
Kuigi selle purske kohta ei ole kirjalikku materjali, arvavad teadlased siiski, et see on inimkonna ajaloos üks võimsamaid purskeid. Vulkaanipurskele järgnenud maavärin ja võimas tsunami hävitas minose kultuuri. Samas on jälgi, et elanikel oli vulkaanipurskest aimu ning nad evakueerusid. Ka mõjutas õhku paiskunud vääveldioksiid sealset kliimat veel pikka aega. 8 5.4.Vesuuv Geoloogide sõnul on Vesuuv niinimetatud stratovulkaan, mis perioodiliselt väga tugevalt purskab. Seda liiki vulkaane leidub paikades, kus Maa tektoonilised plaadid üksteise peale nihkuvad. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompei ja Herculaneumi linnad. Need mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest
Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest moodustab traditsionaalse tööstustoodangu tootmine nagu tekstiil, riided, nahk, puit, mööbel ja ehitus. Nimetatud valdkondade toodang valmib peamiselt väikeettevõtluses,
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva su...
Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus
Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala)
põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 o C, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas
3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. · Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. · Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. · Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. Kuigi ammendamatuid loodusvarasid saab käsutada justkui piiramatult 11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus: 13. Missugustes maailma piirkondades on palju vulkaane? · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro 14. Missuguse geoloogilise struktuuriga on seotud vulkaanide paiknemine? Vulkaanilised saared? 15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus)
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
Ameerika läänerannik – Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega – Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus –Guinea , Uus – Meremaa (nt.Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv, Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http://powerofvolcanoes.blogspot.com/ 4.2
AUDENTESE ERAKOOL Itaalia uurimustöö Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Tiina Kapten 1 Sisukord Tiitelleht..................................................................................1 Sisukord...................................................................................2 Üldiseloomustus......................................................................3 Üldandmed..............................................................................4 Looduslikud tingimused...........................................................4 Põllumajandus..........................................................................4-5 Loodusvarad..............................................................................5-6 Majanduslik...
ole koondunud täiesti ühte kohta. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias on neid vähe. Ainuke Euroopa mandriosas tegutsev vulkaan on Vesuuv, mis on enimjälgitud vulkaane maailmas. Kuid selle eest on vulkaane palju mandrite rannikuvööndis, saartel ja saarestikel. Kõige rohkem leidub vulkaane Vaikse ookeni rannikul ja saartel. Vulkaani pursked seavad ohtu ümbritseva asustuse ja elanikkonna. Laava, mis voolab mäenõlvadelt alla, on kuum ja voolav. Paks laava ei liigu päevas edasi mitte rohkem kui mõni meeter, nii jõuavad inimesed põgeneda piisavalt kaugele. Kuid
3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on
tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse?
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits"
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
meri ja idas Aadria meri. See on piiratud Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveenia poolt põhjast. Valdav osa Itaaliast on mägine, poolsaare selgrool Apenniini mäed ja Alpid tema põhjapoolsel piirjoonel. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad Itaalia kõige suuremad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht põhjast), jäävad mägede vahele Aosta, Fiemme ja Gardena orud ning suur Po tasandik, kus voolab Po koos peamiste lisajõgedega.
kivimid. Efusiivsed pursked on ränivaese koostisega ning gaasid pääsevad kergemini magmast välja. Seega on efusiivne purse pigem rahulik ning kivimite ja tuha asemel on vulkaaniliseks produktiks vedel laava. Läbi ajaloo on maailmas olnud mitmeid kuulsaid ja tuntuid vulkaanipurskeid. Mõned neist nõudsid palju inimohvreid ja hävitasid ümbruses oleva looduse pikaks ajaks. Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Kui praegu pole ohtu, et lähiajal see uuesti purskaks, siis kaugemas tulevikus võib oodata äkilist ning katastroofilist purset, arvestades, et selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Indoneesias asuva Tambora 1815.aasta vulkaanipurset peetakse aga uusaja võimsaimaks. See algas 10
iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia ehk Po madaliku kliima
Hummuli Põhikool Itaalia Referaat Õpilane: Laura Põder 8.klass Juhendaja: ? Sisukord 1. Itaalia autod 2. Itaalia Riik 3. Itaalia Kliima 4. Itaalia Loodus 5. Itaalia Ajalugu 6. Itaalia rahvastik 7. Majandus Lamborghini. Lamborghini on maailmas teine kõige kiireim aouto. Ta esimene mudel tuli välja aastal 1988.-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA ...
Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud, Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv, Fuji. Kilpvulkaanid magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tipu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva
rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island). Selle vulkanismitüübi tagajärjel tekivad ookeani keskahelikud, mustad tossutajad ja ookeaniline maakoor. Peamiseks pursketüübiks on basaltne laava. (vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwi4vOyGo_LRAhVmDJo KHd1pAn4QjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Freferaadid %2Fvulkaanid1.htm&psig=AFQjCNHl8HKm8amTwinuF2YvCsHAKfGOSQ&ust=1486 154492733998) Vulkaanid tekivad või hakkavad purskama ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Ookeaniline maakoor on raskem
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...................................
Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn
Põhjas moodustavad Itaalia loodusliku piiri Alpid. Valdav osa, koguni neli viiendikku Itaaliast on mägine,välja avatud Po jõe tasandik Emilia-Romagna piirkonnas. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad mitmed suured järved, näiteks Garda järv, mis on Itaalia suurim, olles 370 km² suur ning keskmiselt 132 meetrit sügav. Alpid jätkuvad Kirde-Itaalias Dolomoodidega ning piki Itaalia poolsaart kulgeb Appenniini mäestik. Itaalia lõunaosas asetsevad kaks suurt vulkaani- Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Etna on üks maailma aktiivseimaid vulkaane, kuid teda ei peeta eriti ohtilikuks ning inimesed elavad selle läheduses täiesti rahuliku südamega. Nimelt ei kogu Etna endasse energiat kaua aega, et siis suure hooga plahvatada, vaid eraldab seda vahetpidamata. Etna on ka Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Itaalias võib esineda ka maavärinaid. Itaalias on ka palju parke, mis meelitavad ligi turiste. Seal leidub 23 rahvusparki ning sadu muid, väiksemaid parke
(Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn
Jumalad, hauakambrid, õpetlased. C.W.Ceram. Raamat koosneb viiest raamatust: ,,Raidkujude Raamat", ,,Püramiidide raamat", ,,Tornide raamat", ,,Treppide Raamat", ,,Raamatud, mida ei saa veel kirjutada". Enamus nendest koosnesid veel omakorda äärmiselt paljudest peatükkidest, kus oli palju ajaloolisi sündmusi. I ,,Raidkujude raamat" 79. aasta 24. august ärkas Vesuuv ning mattis tolmu ning tuha alla kaks linna Herculaneumi ning Pompeii. Linnad hukkusid erinevalt. Herculaneumi peale veeres mudalaviin tuha, vihma ja laava segu, mis tungis tänavaile, tõusis, kasvas, ning lõpuks mattis kogu linna. Kes jäi natukenegi põgenemisega hiljaks, hukkus. Pompeiiga oli aga lugu teisiti. Seal oli pääsemiseks ainult üks võimalus põgeneda. Kõigepealt tuli peene tuhavihm. Seejärel langesid lapillid, ning peale neid
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits"
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna (3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber, Arno jt. Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias.
Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava karbonaatne laava pimss Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: Laamade lahknemis piirkond
kuus. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart 4 kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits"
Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 1. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava karbonaatne laava pimss · Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. · Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: · Laamade lahknemis piirkond · Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi.
Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide - Maakera “kuumades” täppides, “kuum täpp” on vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala - Paiknevad laamade piirist sõltumatult - Maakoor on õhuke - Ookeanide vulkaanid - Nt. Hawaii vulkaanid, Maona Loa - Murrangute vöönd Aafrikas (mandrilift) - Nt. Kilimanjaro, Keenia Vulkaanide liigid:
Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Etna mägi on Euroopa kõrgeim vulkaan, mis on tänini aktiivne (viimane purse 2002. A. okt.). Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima.
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Enamik tasasest asub Po orus piki idarannikut. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on
basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud.
Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique · 1980 St Helens, USA · 1991 Pinatubo, Filipiinid · 2010 Eyafjallajökull, Island 3. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort
mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1. Nii kustunud kui ka tegevvulkaanid paiknevad enamasti laamade äärealadel, nende põrkumise piirkondades, nt Vaikse ookeani tulevöös, kus asub üle poole maakera tegevvulkaanidest ( Cotopaxi, Popocatepetl´, kiljutsevskaja sopka, Fuji jne.) Vahemere vöö ulatub Vahemerest läbi Euraasia Malai saarteni ( Etna, Vesuuv, Ararat). Arvukalt esineb vulkaane laamade eemaldumise aladel, eriti Atlandi ookeani keskmäestikus, merepõhjas ja Islandi saarel. Seal on iseloomulikud vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke. Seal ulatub osa neist saartena üle veepinna, näiteks Hawaii (Mauna Kea) Roheneemesaared jt
TEFRA-tahke materjal (vulkaanilised pommid, tuhk) Lõõmpilv- on 1000 kraadine segu tuhast ja gaasidest. Liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaane jaotatakse: Aktiivseteks Uinunud või suikuvad Kustunud Vulkaanide asukohad: I. Laamade servaalad 1. Vaikse ooekani „tulerõngas“ Nt. „Krakatau“, Cotopax, Kljntši, Fudji 2. Vahemerevöö Nt. Vesuuv, Etna 3. Laamade lahknemisaladel Nt. Hekla, Laki II. Maakera „kuumades täppides“ Kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paikneb vulkaaniliselt aktiivne ala. Paiknevad laamade piirist sõltumatult Levik: 1. Ookeanide põhjas. Maakoor on õhuke. Nt. Hawaii saared- Mauna Loa, Mauna Kea 2
moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 9 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13
vulkaanid) F. purske tüübi ja vukaanikuhiku ehitusa alusel (vt Avita lk 83) · lõhevukaanid piki murrangulõhet valgub maapinnale vedel laava, milles on vähe gaase. Tekivad Islandi maastikule omased laavatasandikud; · kilpvulkaanid nagu eelmine, esinevad Hawaiil nt Mauna Loa, Mauna Kea, Uus-Meremaa vulkaanid, Island; · kihtvulkaanid pikk ja äge purse, palju gaase; purskel eralduvad kõigepealt gaasid, siis tuhk, kivid, laava (Fuji, Vesuuv, Kljuts jt). Vulkanismi pos. küljed: · vulkaanilisel tuhal kujuneb viljakas muld (Jaava, Filipiinid, Sitsiilia, Vesuuvi ümbrus), · maasisest soojust (kuumaveeallikad ja geidrid) saab kasutada energiaallikana (Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Tsiili, Assoorid, Tiibet, Sumatra, Jaava), · vulkaanid ja kuumaveeallikad on turistidele vaatamisväärsused, · kuum vesi lahustab mineraale tekivad tervise parandamiseks
seitsmendal ja Euroopas neljandal kohal. · Itaalia on kõige sademeterikkam (950 mm aastas) riik Euroopa Liidus. · Itaalias on Euroopa kõige madalam sündimus ja väikseim lahutuste arv. · Itaalias on ühe ruutkilomeetri kohta kõige rohkem autosid. Kusagil mujal maailmas ei näe te nii palju uhkeid Ferrarisid, Lamborghinisid ning Maseratisid kui siin. · Lõuna-Itaalias on Euroopa ainsad tegev-vulkaanid Etna, Vesuuv ja Strombol. · Pühapäeviti on poed suletud, nädalavahetusel ja riigipühadel on ka kõik pangad suletud. · Ettekandjatele ja hotelliteenindajatele jäetakse Itaalias traditsiooni kohaselt jootrahaks 510% (vastavalt teeninduse tasemele) arvest. · Piirangud sisseveetavale kaubale. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot,
3.Looduslikud tingimused 3.1 Pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4 634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (l 277 m) ja Etna (3 340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed - Po, Tiber, Arno jt. Seda saapakujulist maad ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa. Suurim mäestik asub Itaalia idaosas - Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp- Mont Blance/ Monte Blanco(4807m). Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
