Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"vesuuv" - 123 õppematerjali

vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda.
Vesuuv

Kasutaja: Vesuuv

Faile: 0
22
odt

Itaalia

3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................

Geograafia - Keskkool
144 allalaadimist
9
doc

Itaalia vabariik

Loo Keskkool ITAALIA VABARIIK Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sisukord: Sissejuhatus ...........................................................................................lk 3 Loodusgeograafia ....................................................................................lk 4 Rahvastik ...............................................................................................lk 5 Majandus ...............................................................................................lk 6 Kokkuvõte ..............................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 9 2 Sissejuhatus Itaalia Vaba...

Geograafia - Põhikool
54 allalaadimist
2
docx

Vulkaanid

Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saa...

Geograafia - Põhikool
53 allalaadimist
10
doc

Itaalia - uurimustöö

Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...

Geograafia - Keskkool
111 allalaadimist
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6...

Geograafia - Keskkool
139 allalaadimist
10
doc

Itaalia

Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'It...

Geograafia - Keskkool
52 allalaadimist
15
doc

Itaalia referaat

Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart ­ Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma...

Geograafia - Keskkool
145 allalaadimist
14
docx

Itaalia majanduslik geograafia

ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatika...

Geograafia - Kutsekool
17 allalaadimist
9
pdf

Vulkaanide tüübid

a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa kaldeera: Kaldeera - langatuslik hiidkraater ( >2 km) Ø 3*5 km 183 m sügav Tekkis ~700a tagasi Mauna Loa: Photo L.Petersen 4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeanip...

Maateadus - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
17
docx

Vana rooma kunst

Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNS...

Kunstiajalugu - Keskkool
171 allalaadimist
2
rtf

Rannikud

Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise t...

Geograafia - Keskkool
21 allalaadimist
12
rtf

Laamtektoonika

Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 ­ 35 või Avita 2002 lk 68 ­ 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga v...

Geograafia - Keskkool
101 allalaadimist
14
doc

Itaalia referaat

Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Eur...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
13
ppt

Itaalia

Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinag...

Geograafia - Põhikool
10 allalaadimist
28
doc

Itaalia

Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahva...

Geograafia - Keskkool
111 allalaadimist
27
doc

Itaalia

wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused...

Geograafia - Keskkool
294 allalaadimist
6
doc

Itaalia uurimustöö

D klass Juhedaja: Tiina Kapten 1 Sisukord Tiitelleht..................................................................................1 Sisukord...................................................................................2 Üldiseloomustus......................................................................3 Üldandmed..............................................................................4 Looduslikud tingimused...........................................................4 Põllumajandus..........................................................................4-5 Loodusvarad..............................................................................5-6 Majanduslik a...

Geograafia - Keskkool
22 allalaadimist
2
doc

Itaalia - referaat

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka...

Geograafia - Keskkool
19 allalaadimist
5
doc

Itaalia Põllumajandus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademe...

Geograafia - Keskkool
63 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun