Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"vesuuv" - 123 õppematerjali

vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda.
Vesuuv

Kasutaja: Vesuuv

Faile: 0
10
docx

Elades Ameerikas või Euroopas

Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite keskosas valitseb aas...

Geograafia - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Itaalia

Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad It...

Geograafia - Põhikool
10 allalaadimist
15
doc

Vulkaanid (referaat)

3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest...

Geograafia - Põhikool
46 allalaadimist
26
ppt

Litosfäär, slaidid

LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivist...

Geograafia - Keskkool
16 allalaadimist
2
doc

Vulkaanid

Laam ­ litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv ­ A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad ­ Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline ­ mandriline (nt. Nazca ­ Lõuna- Ameerika), Mandriline ­ mandriline (nt. India ­ Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ­ ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine ­ Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift ­ kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaan...

Geograafia - Keskkool
20 allalaadimist
5
docx

Itaalia

Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaa...

Geograafia - Keskkool
10 allalaadimist
9
docx

Looduskatastroofid maailmas.

Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu ­ üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms ­ tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maa...

Geograafia - Kutsekool
47 allalaadimist
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf naj...

Kunstiajalugu - Keskkool
46 allalaadimist
2
docx

Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.

Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud,...

Geoloogia alused - Tallinna Tehnikaülikool
53 allalaadimist
1
doc

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed

Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Ku...

Loodusõpetus - Põhikool
7 allalaadimist
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) j...

Geograafia - Keskkool
108 allalaadimist
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise asemele. Järjest s...

Turismiettevõtlus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
109 allalaadimist
9
pptx

Itaalia rahvastik, kliima ja eluolu

Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on t...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist
3
doc

"Pompeji viimsed päevad"

kool Autor: Edward Bulwer-Lytton Mariel Luuk, 11c Tallinn 2011 Tegelased ja raamatu sisu Glaucus ­ Ateenast tulnud rikas mees, kes vahetevahel ei mõistnud itaallaste eluviisi. Talle meeldis osa võtta pidulikest üritustest ning oma heledate juuste ja võõramaise välimusega paistis ta kõikidele silma ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione ­ tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius ­ Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik. Nydia ­ pime lilleneiu Tessaaliast, kel olid head muusikalised anded. Oli Galucusega väga lähedane. Arbaces ­ Egiptlane, kes mõistis maagiat. Kasvatas üles Ione ja tema venna. Loomuselt oli Arbaces õel, salakaval ja petlik mees. Diomedes ­ rikas...

Kunstiajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
1
docx

Tambora vulkaan

Tambora on aktiivne vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on praegu 2851 meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi...

Geograafia - Keskkool
16 allalaadimist
10
pptx

Tambora vulkaani esitlus

Tambora vulkaan Martin Andreas Maarand Joosep Tiismus Sumbawa 1815 kõige võimsam purse Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
8
doc

Benito Mussolini

Benito Mussolini. Fasism Ü. Kõiv I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing ­ Caporetto (1917) ­ sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonver...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on to...

Geograafia - Keskkool
74 allalaadimist
1
pdf

Vulkaanid

Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne ...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
10
pptx

Itaaliat tutvustav slaid

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn ­ Rooma Pindala ­ 301 340 km² Riigikeeled ­ Itaalia Rahvaarv ­ 60 870 745 President ­ Giorgio Napolitano Rahaühik ­ Euro Ajavöönd ­ Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne pi...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun