enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis on fruktoosi homopolüoos ja botaanilises mõttes iseloomulik korvõielistele. 3) Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid. Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l). 4) Kaitse täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. 5) Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). 6) Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; · Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad.
Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest. Varuained taimes Tärklis – tärkliseterad; peamiselt juurtes Valk – aleurooniterad; peamiselt seemnetes ja idudes Rasvõlid – õlitilgakesed; peamiselt seemnetes/viljades Kaltsium taimedes
väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega. Ka on nad harilikult väiksema nõudlikkusega toiteelementide suhtes, kasvavad peamiselt ekstreemsetes kasvukohtades (stepis, kõrbes, kaljudel, liivikuil). Metsa mõjust sademetele võime teha järgmised järeldused: 1. Mets suurendab nii langevate kui ka seal kujunevate sademete hulka. 2. Mets mõjutab tunduvalt mulda tungivate sademete hulka. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
